Mere Bioloogilise Mitmekesisuse Seire Ja Loodusväärtuste Seisundi Hindamise Uuenduslikud

mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused läänemeres (marmoni) life09 nat

Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi
hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres (MARMONI)
LIFE09 NAT/LV/000238
Projekti seniste tulemuste tutvustus ja edasiste plaanide arutelu
19.02.2014, hotell Olümpia
Kokkuvõte
Osalejad:
Organisatsioon/asutus
Agnes Villmann
Keskkonnaministeerium, merekeskkonna osakond
Agu Leivits
Keskkonnaamet, elurikkuse peaspetsialist
Aleksei Lotman
Eestimaa Looduse Fond
Alvar Räägel
Keskkonnaagentuur, keskkonnaseire korralduse peaspetsialist
Eda Andresmaa
Keskkonnaagentuur, veeosakonna juhataja
Georg Martin
TÜ Eesti Mereinstituut
Ivar Jüssi
Pro Mare
Jaanus Tuusti
Keskkonnaamet, vee-elustiku peaspetsialist
Kai Klein
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Kait Antso
Keskkonnaagentuur, analüüsiosakond
Kristi Altoja
Keskkonnaagentuur, veeosakonna veemajanduse peaspetsialist
Kristina Tiivel
TÜ Eesti Mereinstituut
Laura Remmelgas
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Liina Vaher
Keskkonnaministeerium, looduskaitse osakond
Marek Nurmik
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Mari Madar
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Mati Kose
TÜ Eesti Mereinstituut
Merike Danelson
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Merle Kuris
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Märt Kesküla
Keskkonnaamet, HLS regiooni vee-elustiku spetsialist
Tarvo Roose
Keskkonnaamet, looduskaitse osakonna juhataja
Ulvi Päädam
Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond
Ülevaade MARMONI projekti tegevustest ja oodatud tulemustest (Laura
Remmelgas ja Merle Kuris, Balti Keskkonnafoorum)
L. Remmelgas ja M. Kuris andsid ülevaate järgmiste projekti tegevuste
hetkeseisust ja oodatavatest tulemustest:
A4.1: Elurikkuse hindamine projekti pilootaladel
Hinnatakse projektialade – Liivi laht (Eesti-Läti), Hanö laht
(Rootsi), Edela-Soome rannikumeri (Soome), Soome laht (Eesti-Soome) –
elurikkust. Hindamine toimub kahes osas: 1) ELi tähtsusega liikide ja
elupaikade seisundi hindamine vastavalt loodusdirektiivi art. 17
hindamismetoodikale; 2) Elurikkuse hindamine projektis väljatöötatud
veebirakenduse abil. Hindamise esialgseid tulemusi on kavas tutvustada
7.-8. mail 2014 Tallinnas toimuval rahvusvahelisel seminaril.
A4.2: Mereala ruumilise planeerimise demonstreerimine Rootsis, Hanö
lahes
Tegevuse eesmärk on demonstreerida seireandmete ja
modelleerimistehnikate kasutamist mereelupaikade ja -liikide leviku
modelleerimisel ning selle teabe kasutamist mereala haldamisel ja
ruumilisel planeerimisel. Esialgse tulemusena on valminud „Ülevaade
mere tsoneerimise vahenditest ja liikide leviku modelleerimise
meetoditest merealade ruumilises planeerimises” (inglise keeles,
http://marmoni.balticseaportal.net/wp/category/marine-spatial-management/).
A5: Seireskeemide ning -meetodite kulutõhususe hindamine
Tegevuse eesmärk on hinnata ja demonstreerida mere bioloogilise
mitmekesisuse seireprogrammide nõuetele vastavaks muutmiseks vajalike
uute seiremeetodite kasutuselevõtu majanduslikku mõju. Seirekulusid on
plaanis hinnata indikaatoripõhiselt, st arvutatakse iga indikaatori
jaoks vajalike andmete kogumise ja analüüsimisega seonduvad kulud.
Hindamine hõlmab nii MARMONI projektis väljatöötatud indikaatoreid,
kui ka MSRD esialgses hindamises kasutatud indikaatoreid ja HELCOM
CORESET indikaatoreid. Hindamise esialgseid tulemusi on kavas
tutvustada 7.-8. mail 2014 Tallinnas toimuval rahvusvahelisel
seminaril.
A6: Poliitikasoovituste väljatöötamine
Koostatakse:
1) Soovitused riiklike ja regionaalsete mere bioloogilise
mitmekesisuse seire- ja hindamisprogrammide kohta – aluseks on
tegevuse „Seireskeemide ning -meetodite kulutõhususe hindamine”
tulemused;
2) Soovitused riiklike poliitikate kohta mere hea keskkonnaseisundi
saavutamiseks – keskendutakse sektoritele, mis võivad avaldada
negatiivset mõju mere elurikkusele ja HKS saavutamisele;
3) KMH juhised merekeskkonda kavandatavate arendusprojektide jaoks, sh
a) ettepanekud riikliku seadusandluse täiendamiseks – arutati
21.-22.05.2013 Riias toimunud meretuuleparkide ja muu meretaristu KMH
teemalisel seminaril. Seminari materjalid leiab projekti kodulehelt
http://marmoni.balticseaportal.net/wp/events/ (avaneb, klikkides
seminari pealkirjale „Seminar on Environmental Impact Assessment in
offshore windfarms and other large marine infrastructure,
21.-22.05.2013);
b) juhised mõjude hindamiseks mere elurikkusele – aluseks „Juhend
uurimistööde läbiviimiseks meretuuleparkide mõjude hindamiseks
merekeskkonnale” (2009,
http://www.bef.ee/files/c274/Juhend_MeretuuleparkideKMH.pdf) ning
teiste riikide juhised (Saksamaa, Poola, Taani). Tegemist ei ole
detailse metodoloogilise juhendiga, vaid määratletakse mõju
erinevatele liigirühmadele ja elupaikadele, peamised hindamise
põhimõtted, piirkondlikud eripärad ning soovitused uuringute
kavandamiseks;
D2: Huvirühmade teavitamine ja kaasamine MARMONI projektis
Juulis 2013 paigaldati Tallinki laevadele uued mere elurikkuse seire
teemalised plakatid (ingl k). Plakatitest on tehtud ka eestikeelne
versioon, mida esitleti keskkonnamessil ELUKVALITEET 2013
(6.-7.12.2013, Tartus) koos ettekandega „Mere elurikkuse seire – miks
ja kuidas?”.
MARMONI projekti raames toimus eelmisel aastal ka 2 koolitust:
*
Lindude rände vaatluste ja radariuuringute koolitus Eesti ja Läti
ornitoloogidele (23.–26.04.2013, Rannaküla, Matsalu RP);
*
Koolitus mere põhja-taimestikust ja tormiheidise indeksist koolide
Läänemere programmis osalevatele õpetajatele (28.08.2013,
Viinistu).
Enamus projekti tulemusi valmib selle aasta jooksul. Projekt lõpeb
31.03.2015.
Arutelu:
*
Projekti tulemuste kasutamine riiklikes tegevustes MSRD
täitmiseks:
*
Projekti huvi on, et tulemusi maksimaalselt kasutataks MSRD
seire- ja meetmekavade koostamisel, kuigi osad väljatöötatud
indikaatorid vajavad veel arendamist ja analüüsimist, enne kui
neid riiklikku seireprogrammi lülitada. Projekti ajakava ei
vasta küll täpselt MSRD täitmise ajakavale, aga kuna samad
eksperdid osalevad nii MARMONI projektis kui ka riiklike
aruannete koostamisel, siis peaks olema tagatud olemasoleva
info kasutamine.
*
Keskkonnaministeeriumi huvi on, et projekti tulemused läheks
käiku seire- ja hindamissüsteemi täiendamisel. Esimene
indikaatorite nimekiri on küll Euroopa Komisjonile esitatud,
kuid seda vaadatakse üle ja uuendatakse nii seireprogrammi
koostamise raames sel aastal kui ka MSRD järgmise hindamis- ja
aruandlustsükli käigus. Kuna MARMONI tegeleb peamiselt uute
indikaatorite väljatöötamisega, siis nende lisamine jääb
tõenäoliselt järgmisse tsüklisse. Ka võrreldavad (Läänemere)
indikaatorid on alles väljatöötamisel.
Projekti raames tehtud välitööde ja väljatöötatud indikaatorite
andmebaasi tutvustus (Georg Martin, TÜ Eesti Mereinstituut)
G. Martin tutvustas MARMONI projektis teostatavate välitööde
hetkeseisu ja projektis väljatöötatud indikaatorite andmebaasi.
Projektialadel tehtavad välitööd on suures osas lõpetatud; 2014. a
kevadeks peaks ka viimased lindude ja kaladega seotud välitööd tehtud
saama. Välitööde eesmärk oli indikaatorite ja seiremeetodite
testimine, kuid lisatulemusena valmivad levikukaardid Liivi lahe
põhjaosa merepõhja elustiku kohta, mis antakse projekti lõpus koos
muude projekti tulemustega üle pädevatele riigiasutustele.
Väljatöötatud indikaatorite andmebaas on (alates jaanuarist 2013)
kättesaadav projekti kodulehel
http://marmoni.balticseaportal.net/wp/category/biodiversity-indicators/.
Kommentaare indikaatorite kohta saab edastada sealsamas kodulehel
leiduva tagasiside vormi abil. Hetkel ei ole paljude indikaatorite
dokumentatsioon veel lõplik. Lõplik dokumentatsioon peaks valmima
juuni lõpuks 2014. MARMONI indikaatorite aruanne valmib 2014. a teises
pooles. Aruandes sisaldub ka teave nende indikaatorite kohta, mida
lõpuni ei arendatud (nt indikaatorid, mis jäeti kõrvale, kuna ei
andnud oodatud tulemusi või mille kasutamine oleks liiga kulukas).
Indikaatorite geograafiline rakendatavus on erinevate indikaatorite
puhul erinev. Osa indikaatoreid on rakendatavad kogu Läänemeres, aga
osa vaid kohalikul tasandil või teatud konkreetsetes tingimustes (nt
tormiheidise indikaator Soome rannikumeres tõenäoliselt kasutatav ei
ole). Geograafilise rakendatavuse väljaselgitamiseks katsetati mitmeid
projektis arendatavaid indikaatoreid erinevatel projektialadel (ja see
töö käib veel siiani).
Võrdlus erinevate elustikurühmade vahel peaks välja tulema
projektialade elurikkuse hindamise käigus.
Veebipõhine tarkvara bioloogilise mitmekesisuse hindamiseks vastavalt
MSRD nõuetele (Georg Martin, TÜ Eesti Mereinstituut)
G. Martin tutvustas MARMONI projektis TÜ Eesti Mereinstituudi
juhtimisel väljatöötatud veebipõhist rakendust bioloogilise
mitmekesisuse hindamiseks vastavalt MSRD nõuetele.
Rakenduse leiab TÜ EMI kodulehelt http://www.sea.ee/marmoni/index.php.
Rakendus on mõeldud paljude erinevate indikaatorite põhjal
koondhinnangu saamiseks mingi mereala elurikkuse kohta. Selleks tuleb
rakendusse sisestada indikaatorid, nende väärtused, taustaväärtused
või HKS piirid, kriteerium (vastavalt Komisjoni 1. sept. 2010 otsusele
mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja
metoodikastandardite kohta), määrata saab ka indikaatorite
usaldusväärsust ja kaalu. Hindamistulemusi saab vaadata ja välja
printida kokkuvõttena või detailse aruandena. Eraldi antakse hindamise
tulemus (0-100, kus punktisumma 100 saamiseks peaks kõigi
indikaatorite põhjal HKS olema saavutatud) ja andmete usaldusväärsus
(1-3, kus 3 tähendab kõrgeimat usaldusväärsust). Hindamistulemused
annavad ka teavet, milliste HKS kriteeriumide osas on olukord kehvem
ja/või indikaatoreid/andmeid vähe. Rakendus annab küll
hindamistulemuse, kuid ei anna otsust selle kohta, kas hinnatava
mereala elurikkus on heas keskkonnaseisundis või mitte. Selle otsuse
langetamiseks peaks olema kokku lepitud HKS lävend (poliitline otsus).
Rakendusega saab tutvuda Liivi lahe demoversiooni abil, mis võimaldab
erinevaid indikaatoreid sisse ja välja lülitada ning hindamistulemusi
vaadata, kuid mitte andmeid muuta. Demoprojekt ei sisalda kogu
olemasolevat infot (nt zooplanktoni kohta pole ühtki indikaatorit),
kuid hindamisel kasutatakse kogu olemasolevat infot (andmed
sisestatakse Eesti ja Läti erinevate ekspertide koostöös).
Rakendust saab kasutada hindamise läbiviimiseks igaüks, kuid selleks
tuleb registreerida töögrupp. Kasutajanime ja salasõna abil saavad
kõik grupi liikmed andmeid sisestada ja vaadata.
Hindamisvahend on välja töötatud bioloogilise mitmekesisuse (HKS
tunnus 1) hindamiseks ja ei pruugi seetõttu sobida teiste tunnuste
hindamiseks, kuna komponendid on erinevad, kuid vajadusel on võimalik
vahendit tulevikus edasi arendada.
MARMONI hindamisvahendi vastu on huvi tundnud nt DEVOTES projekt (mis
tegeleb HKS indikaatorite ja seire- ning hindamissüsteemide
arendamisega ELi tasandil). HELCOMiga pole MARMONI hindamisvahendi
kasutamist veel arutatud (HELCOM on plaaninud edasi arendada HEAT
hindamisvahendit).
Elustikurühmade ökoloogiliste seoste arvestamine? – Sellele võib
mõelda, kuid eesmärk oli teha võimalikult lihtne rakendus, et oleks
arusaadav, kuidas töötab.
Hindamisel saab kasutada ka abiootilisi näitajaid, kui neid peetakse
elurikkuse hindamisel oluliseks.
MSRD seire- ja meetmekava väljatöötamine Eestis
Arutelu:
*
Keskkonnaministeerium on Norra finantsmehhanismi esitanud
eeldefineeritud projektitaotluse, mis hõlmab seire- ja meetmekava
väljatöötamist ning sotsiaal-majanduslikku analüüsi. Projektijuht
on Marek Nurmik (Keskkonnauuringute Keskus). Leping loodetakse
allkirjastada 2014. a veebruari lõpuks. Plaanis on kuulutada välja
hanked seirekava (sh olemasolevate tegevuste kaardistamine ja
seirekava koostamine), meetmekava ja sotsiaal-majandusliku
analüüsi kohta. Plaanis on arvestada tehtud töid, sh MARMONI
tulemusi. Hankes osalejad peavad olema kursis kõige valdkonnas
toimuvaga. Lepingu sõlmimise venimise tõttu on tõenäolised
ajalised nihked ka tegevuste ajakavas, kuid eesmärk on, et kõik
tegevused saaks korralikult tehtud.
*
MARMONI tulemuste kasutamise osas tuleks suhelda hanke võitjaga.
*
KESE projekt: Arenduspartnerid on välja valitud ja raamleping
sõlmitud. Esmajärjekorras tegeletakse veevaldkonna seireandmetega,
seejärel eluslooduse ja mullaseire andmetega. Veevaldkonna
riikliku seire andmebaas peaks valmis saama oktoobris 2014. Ka
varasemad andmed tõstetakse uude andmebaasi üle.
*
Teemade jagunemine KAURi osakondade vahel: linnud, hülged –
eluslooduse seire osakond; veealune osa (hõljum, põhjaelustik,
merepõhja elupaigad) – keskkonnaseire osakond.
Kokkuvõtte koostas Merle Kuris ([email protected])